Kas inimesed paluvad andeks? Ei!

Nojah. Ega mu vanemad vist kavatsegi jumalalt andeks paluda, sest see ülessulatav kuumus aina jätkub. Samas, mida neist ikka oodata. Kas nad paluvad minu käest andeks, kui mul kauss krõbinatest ainult POOLELDI täis on nii, et põhjas olev kassipilt juba paistab? Ei! Kas nad paluvad minult andeks, kui nad ajavad mind arvuti eest tooli pealt minema, et ise sinna istuda, samas kui ma olen tooli nii mõnusalt soojaks teinud ja karvu täis ajanud, et pehmem oleks? Ei! Kas nad paluvad minult andeks, kui nad minu peale on röökinud, kui ma neid täiesti põhjendatult küünistan ja hammustan? Ei! Sellised need inimesed on! Enne kui te endale inimesed võtate, siis tehke põhjalik uurimistöö. Minu viga seisneski selles, et ma lasin end kergelt ära meelitada paitamistel, nunnutamistel jms. Aga kassipojana olin ma ka natukene naiivsem (kuigi siis olin juba KÕIGE targem kass terves maailmas).
Seniks pean siin kuumuse käes piinlema.

PS! Ma ei saa ikka aru, mis eesmärk neil valgetel ümmargustel asjadel on, mis mu vanemate voodi ees on ja mis nii ebameeldivalt tuult näkku puhuvad. Mulle need asjad ei meeldi, ma ei saa nende tõttu voodisse kaissu öösel minna! Pean mõtlema plaani, kuidas neist lahti saada, aga minusuguse targa ja andeka kassi jaoks on see kindlasti käkitegu.