Ma ei tea mida need vanemad tegid, aga jumal on otsustanud neid karistada ja mu korteri põrgulikult palavaks teinud. Loomulikult on selle juures kõige suurem kannataja just mina, sest mu vanemad otsustasid suurema palavuse saabudes lahkuda ning jätsid mind üksi jumala viha taluma. Nad loovutasid mulle ainult paar grammi vett ja kaks krõbuskit ning käskisid nädala üle elada. Ning nii ma kannatasin ja kannatasin päevade kaupa kuni lõpuks ema tagasi tuli ja mu üle naeris. Ma ei ole tükk aega nii vihane olnud ja igati õigustatult hammustasin teda mille peale ta täiesti arusaamatult pahaseks sai. See inimene lihtsalt ei oska õigustatud karistust vastu võtta, mul on tunne, et ta on lootusetult ära hellitatud.
Igatahes isa ei julgenud mu ette astuda, seega ma ootan millal ta ka tuleb ning hammustan ka teda. Ehk tema saab aru, et see oli asja eest, kuigi see on vähe usutav - ta on üldiselt veelgi rumalam kui ema.
Jumala viha ei ole aga lahtunud ning täna kannatab ema koos minuga seda, võibolla peaksin teda veel hammustama, et ta ikka aru saaks, et mina kannatan seda koos temaga ilma mingi põhjuseta. Seni aga kraabin tapeeti ja laulan laule päikeselaikudele. Varem ma armastasin neid väga kuid nüüd on nad tänu mu vanematele ebameeldivaks muutunud. Inimesed on kohutavad
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.